Ma küsin endalt pidevalt, millal rääkida, millal maha istuda! Tean, et olen oma töös võimeline, kuid mõnikord ei tunne ma end töösituatsioonides kindlalt. Ja ma ei tunne end mugavalt kaastöötajatelt nõu küsima juhuks, kui see muudab mind nõrgaks või ebaprofessionaalseks. Kuidas ma saan seda muuta?
Esiteks, sa ei ole üksi! Jah, meil on selline fantaasia, et teatud vanuseni jõudes me peaks olema enesekindlam, suudab sellistes olukordades paremini toime tulla. Aga ei, pole tõsi. Meil kõigil on elus hetki – isegi perioode –, mil me endas küsime. Seega pole enesesüüdistust vaja!
Teiseks mõelge, kust see tunne pärineb:
- Kas vaatate enda ümber ja otsustate kõik on sinust pädevam ja võimekam?
- Kas ootate, et teised teid heaks kiidavad?
- Kas olete oma mõtetes hierarhilise struktuuri paika pannud ja asetanud end põhja?
- Kas otsite ikka veel inimestele meeldida ja muudate end sellega kringliks, et teisi majutada?
- Kas olete haaratud kaudsest reeglist, et naised ei tohiks arutada palkade, rollide javõrdne kohtlemine töökohal?
- Kui need ei kehti, kas te pole lihtsalt kindel, millal on õige aeg sõna võtta?
- Kas olete mures, et võite oma positsiooni ohtu seada, kui sõna võtate?
- Kas te pole kindel, millise väärtuse te organisatsioonis lauale toote?
- Kas olete oma töökohal taastanud ebafunktsionaalse perekondliku olukorra või tunnete end kellegi teise alluvuses?
